AUGUSTFEST: Lõppvaatus, kõlakad ja mis tegelikult kardinate taga toimub

Tänava- ja hobiautode maailm meenutab Eestis vahel 9. klassi koridori – vahet pole, kas oled 18 või 30, pidevalt on õhus mingit draamat, kõlakaid ja intriige. Tõsi, spekulatsioonid ja kuulujutud on täiesti okei, kuni me need selgelt ja ausalt sellisena ära märgistame. Juba kevadel hakkasid meie autoringkondades levima tugevad kõlakad, et AUGUSTFEST paneb pillid lõplikult kotti. Nad ei ole muide ainsad – samasuguste kuulujuttude või reaalsete sammudega on silma jäänud ka Radical ja Oldtimer.

Aga faktid peavad rääkima valjemini kui foorumite sahinad. Õnneks on meil siin on see luksus, et tunneme AUGUSTFESTi korraldajaid isiklikult, mis andis meile otseliini, et lüüa jalaga uks lahti ja küsida otse: mis, kus ja miks? Nende endi Discordi serveri kinnine vestlus ei kinnita nimelt sugugi, et tegu on absoluutselt “viimase korraga”. Pigem on tegemist olukorraga, kus võetakse lihtsalt natukeseks aeg maha, et vältida täielikku läbipõlemist.

Kuidas kolmest mehest sai Eesti ühe suurima ürituse mootoribande

Meie teed ristusid Augustfestiga juba nende teisel tegutsemisaastal. Kolmandal aastal toimus juba see suurem ja pöörasem arenguhüpe, kui festival kolis kogu täiega Pärnusse, Eesti ainsale profitasemel ringrajale ehk Porsche Ringile. Neljandal aastal tehti sellest lausa mitmepäevane sündmus. Just see pidev edasipürgimine ja keeldumine paigalseisust on see, mis teeb neist meie silmis tõelised autokultuuri edendajad.

Eestis – ja isegi laiemalt Baltikumis – ei ole tegelikult väga palju üritusi, mis püüaksid järjepidevalt areneda. Tihtipeale on standardiks see klassikaline mudel: laks üritus valmis, raha korraldajatele, vaatamine meile. Augustfesti puhul on lähenemine aga fundamentaalselt teine. Korraldajad küsivad nii endilt kui ka külastajatelt pidevalt, mida saaks paremini teha.

Väljaspoolt vaadates võib tunduda, et selle masinavärgi taga on terve armee, aga reaalsus on sootuks teine. Meile väljastpoolt tundus et timmis on viis inimest, aga põhiraskus ja tohutu ettevõtmine on tegelikult istunud vaid kolme mehe õlul. See on logistiline õudusunenägu, mis meenutab täpselt seda tunnet, kui pead sõpradega garaažis reede õhtul mootorivahetuse ära tegema, aga kõik peale kolme venna on lihtsalt õlut jooma tulnud.

Tiimi dünaamika on omaette nähtus:

• Külma pead ja ratsionaalsust hoiab asjades Eino.
• Kõige hullumeelsemate ideedega lendab peale Tanel.
• Simo on see mees, kes heal päeval esindab natuke mõlemat äärmust.
• Kuigi põhitiim on kolmene, tegeleb üks liige spetsiifiliselt sponsorite ja kutsetega, samas kui ülejäänud on asendamatuks abiks just ürituse toimumise ajal.

Viies aasta ja piduri tõmbamine

Käesoleval aastal toimub Augustfest Pärnu Porsche Ringil viimast korda, aga mis on see murdepunkt? Korraldajate sõnul kasvas üritus iga kord mitmekordselt, mistõttu ei jäänud neil enam lihtsalt füüsiliselt aega asju süvitsi analüüsida või üritust veelgi paremaks lihvida. Pärast viiendat aastat tundub aja mahavõtmine lihtsalt ainuõige otsus. See ei ole kergendus ega ka puhas meelehärm – pigem segu mõlemast. Edasi kasvamiseks peab teekonna hetkeks peatama.

“Saime pärast ‘Viimane Augustfest’ video avaldamist paljudelt tagasisidet ja peamine küsimus oli ikka: ‘Miks viimane ja mis on päriselt plaanis?'” nendib meeskond, lisades, et see näitab selgelt, kui oluliseks osaks Eesti hobiautokultuurist nad on saanud.

Kolm leeri ühel asfaldil: Stance, Drift ja Helirõhk

Kuidas panna ühele alale kokku madalad näituseautod, perifeeriat lõhkuv helivõistlus ja rehve hävitav drift? Augustfest suutis selle maagia ära teha. Eesmärk on alati olnud näidata autokultuuri mitmekülgsust, mitte ainult ühte spetsiifilist koorekihti.

• Show-autod: Üle 100 show-auto pääseb alale ja tuttavatele “ei” ütlemine on korraldajatele alati emotsionaalselt raske olnud, mistõttu kasutatakse valiku tegemisel eraldi kohtunikke. Ehituskultuuris on märgata trendi, kus üha enam võetakse tuunimise aluseks juba tehasest kallimaid mudeleid. Kas Eesti autoskeene on aga oma tipus? Korraldajad leiavad, et tegelik tipphetk võis olla 2000ndate algusaastates, mil disainid ja projektid olid kuidagi julgemad ja pöörasemad.

• Baltic Hotbois ja Drift: Just drift oli see peamine katalüsaator ja põhjus, miks festival üldse Porsche Ringile suundus. See oli kirss tordil, mis varem puudu oli. Drift on füüsika ja kaose sümbioos – auto tahtlik ülejuhitavus, kus kaotatakse tagarataste pidamine, et libiseda läbi kurvide paksus kummisuitsus.
• SPL ehk Helivõistlused: Helirõhu võistlused lisandusid tänu headele tutvustele. See ei ole lihtsalt kõvasti muusika kuulamine, vaid akustiline füüsika, mis suudab ekstreemsematel juhtudel füüsiliselt vaatevälja hägustada ja auto polstreid laiali lammutada.

Eraldi kummardus tehakse naabritele. Eesmärk on alati olnud kaasata lähiriikide (Soome, Läti, Leedu) osalejaid, et tutvuda erinevate tuuningukultuuridega. Tõdetakse ka valusat tõde: tundub, et välismaal on hobiautode ehitamiseks lihtsalt veidi paremad võimalused ja vahendid kui Eestis. Kui küsida tiimilt, milline sõiduk on aastate jooksul kõige eredamalt meelde jäänud, ei kõla vastuseks mõni veerand miljonit maksev superauto, vaid hoopis Mika Nissan Almera. See on see päris autokultuur, mida me DEVVUs armastame.

Kriisid, eelarved ja pühapäevane kohv

Suure autofestivali telgitagused ei ole mingi glamuurne šampanjajoomine. Näiteks 2025. aasta üritusel varises süsteem kohe alguses kokku – makseterminalid lõpetasid töö. Kohapeal ei olnud võimalik pileteid müüa ja see probleem tabas tiimi kohe pärast väravate avamist. See on korraldaja absoluutne luupainaja, aga õnneks suudeti tänu koostööpartneritele kiirelt lahendus leida.

Veelgi šokeerivam on aga finantspool. Uskuge või mitte, aga mehed on siiamaani üritusi teinud ilma n-ö otseste rahaliste sponsoriteta. Toetus on tulnud pigem teenuste ja auhindade näol, ning eelarve jääb kokkuvõttes alati nulli, sest raha teenimine ei ole kunagi olnud Augustfesti esmane eesmärk. Nende valuuta on emotsioon ja kogukond.

Et see pinge korraldajaid päris ära ei tapaks, on sisse viidud teadlik rahunemise faas. Pühapäevane “Augustfest & Coffee” formaat loodigi just selleks, et korraldusmeeskonnal oleks natukene kergem ja neil tekiks šanss ka ise festivalist osa võtta. Ühtlasi annab see suurepärase võimaluse ka tagasihoidlikumatele hobiautodele end päikese kätte tuua.

Mis saab edasi?

See pole matus, see on puhkus. Tegemist on mõneaastase pausiga, kus meeskond kogub ennast, täiendab teadmisi ja vaatab õppimise eesmärgil, kuidas teised omi üritusi korraldavad. Eesti autokalendrisse jäävat tühimikku asuvad kindlasti täitma teised kodumaised üritused, mis annavad kütusepeadele endiselt võimaluse erinevaid hobiautosid kogeda.

Sellel juubeliaastal – tähistatakse ju viiendat tegutsemisaastat – hoitakse oma algset prioriteeti: “Osaleja ennekõike”. Vaeva on nähtud spetsiaalsete meenetega, mille omanikuks saavad ainult üritusel reaalselt osalejad.

Lõpusõnaks palusime tiimil anda üks soovitus igale noorele kütusepeale, kes garaažis oma ürituse korraldamisest unistab: “Kui ei proovi, siis ei saa ka teada, kas õnnestub! Ja kindlasti tuleb meeles pidada, et osaleja on alati kõige tähtsam.”.

Nii et hoidke Eesti autokultuuri lippu kõrgel, toetage omasid ja näeme varsti jälle rajaveerel. Augustfest ei ole surnud, nad läksid lihtsalt korraks boksipeatusesse.

AUGUSTFEST 2026 ÜRITUS

Artikli alus

Täname omalt poolt Simo Müüri, Eino Eesmäed ja Tanel Rändlat et on võimaldanud olla osa nende eepilisest reisist viimased kolm aastat. Kuni järgmise korrani!