Elektriline Lexus LFA ja tahkisakud. Midagi õiget!

Uus elektriline Lexus LFA tapab piinliku võltsheli: Miks Toyota tabab märki, aga teised mängivad lolli?

Kui nägin esimest korda pealkirja, et legendaarne Lexus LFA saab endale täiselektrilise järeltulija, käis peast läbi automaailma puristi tüüpiline ohkamine: “Suurepärane, järjekordne ikoon on ära rikutud.” Mõte autost, mis asendab oma algupärase, Yamaha inseneride poolt häälestatud ja 412 kW (560 hj) arendava karjuva V10 mootori vaikse vilinaga, tundus esialgu peaaegu pühaduseteotusena.

Kuid lugedes Lexuse inseneride tegelikke plaane ja visiooni, pean tunnistama – Toyota kontsern tundub olevat täna turul üks väheseid, kes päriselt mõistab, mida tõelised autoinimesed uuelt ajastult ootavad.

Lõpp “tuuningule” ja võltsitud emotsioonidele

Lexus esitles uue generatsiooni LFA eelkäijat Electrified Sport ideeautona, mis jagab oma uut alumiiniumist platvormi Toyota GR GT-ga. Aga kui Toyota mudeli kapoti all hakkab tõenäoliselt tuksuma traditsiooniline sisepõlemismootor, siis Lexuse superauto astub täiselektrilisse tulevikku.

See fakt iseenesest ehmatab, kuid uue superauto programmi juht Yukihiro Yukita lausus hiljuti sõnad, mis on kui puhas poeesia iga bensiiniverelise kõrvadele: “Turg ütleb meile, et elektriautod tunduvad võltsid, sest me imiteerime sisepõlemismootori heli. Meie ei taha seda teha.” Lexus ei kavatse minna sama libedat teed nagu Porsche, Hyundai või Mercedes-AMG, kus elektriautole programmeeritakse külge feik-käiguvahetused, kunstlik viivitus ning kõlaritest tuututav V8 müra.

Teeme kohe ühe asja selgeks. Ma ei ole uue Lexuse superauto potentsiaalne klient – mitte sellepärast, et see mulle ei meeldiks, vaid mu rahakott lihtsalt ei luba sellisesse liigasse astuda! Kuid Yukita väljaütlemine loodusliku heli võimendamisest tabas absoluutselt naelapea pihta.

Kunstlikud mootorihelid eksisteerivad juba 2000ndate algusest, mil üks Rootsi leiutaja hakkas müüma järelturu vidinaid, mida sai paigaldada Honda Civicu “ostukärudele”. See oli toona naljakas, lihtsalt üks gimmick, mille üle sõpradega naerda. Aga kui ma kuulen praegu uuel Mercedes GT-l sünteetilist mootoriplaginat või tajun kunstlikku jõukadu imiteerimaks käiguvahetust, karjub see minu jaoks lihtsalt “rice rocket”. Me teame, et see on elektriauto. Miks üritada seda meeleheitlikult maskeerida? Me eeldame, et EV teeb EV häält. Kui tootja tahab autole V8 häält, siis pandagu sinna kapoti alla päris V8!

Naturaalse heli anatoomia ja tehniline üleolek

Müts maha Lexuse ees, et nad insenertehniliselt asjast lõpuks ometi aru said. Selle asemel, et osta sisse odavat digitaalset müra, plaanivad nad võimendada elektrimootori enda naturaalset, reaktiivset ja lineaarset karakterit. Inseneride eesmärk on eemaldada ebavajalikud vibratsioonid ja tuulemüra ning lihvida allesjäävat mehhaanilist sümfooniat, luues täiesti uue helimaastiku. See on õige suund – pakkuda unikaalset elamust, mis toetub uue tehnoloogia tugevustele, mitte ei häbene neid.

Tahkisakud: kas lõpuks ometi stabiilne paugutamine?

Teine aspekt, mis uue mudeli juures tõeliselt intrigeerib, on fakt, et masinast saab autotööstuse teerajaja, olles esimene seeriatootmisse jõudev Lexus, mis kasutab Toyota uue põlvkonna tahkisakusid (solid-state batteries). Need akud suudavad mahutada oluliselt rohkem energiat märgatavalt väiksemasse ja kergemasse ruumi.

Ootan suure huviga, milliseks kujunevad uue mudeli tühimass ja reaalne sõiduulatus, aga eelkõige ootan ma esitlusnumbrite konsistentsi. Tavalise liitiumioonakudega elektriautoga võid sa paigalt 0-200 km/h kiirendada vaid loetud korrad, enne kui akupakk ja süsteemid üle kuumenevad ning iga järgmine katse muutub aina kurvemaks. Tahkisakude stabiilsem keemia ja parem soojusjuhtivus peaksid termilise piiramise (thermal throttling) probleemi lahendama, tehes uuest LFA-st potentsiaalselt väsimatu rajarelva, mis ei anna alla ka kümnendal järjestikusel stardil.

Siin Eestis ja laiemalt Baltikumi ning Skandinaavia turul on tahkisakude tulek veelgi kriitilisema tähtsusega. Praegused vedelikupõhised akud kaotavad meie kargete talvede miinuskraadidega drastiliselt oma efektiivsust ja laadimiskiirust. Tahkisaku on madalate temperatuuride suhtes oluliselt immuunsem, mis muudab selle tehnoloogia meie regioonis tõeliseks game-changeriks.

Toyota globaalne meistriklass

Fakt, et Lexus saab isikliku täiselektrilise superauto, on hiilgav uudis. See tähendab sisuliselt seda, et uus Toyota GR GT jääbki puhtatõuliseks, ehedaks sportautoks. Mäletan, kuidas ma veel hiljuti spekuleerisin, et Euroopa rangete emissiooninormide tõttu hakatakse uut Toyota GT-d siin müüma hoopis Lexuse brändi all. Tundub, et ma eksisin – ja õnneks eksisin ma väga meeldivalt!

Toyota kontserni viimaste aastate strateegia on lihtsalt muljetavaldav. Nad ei suru kõike pimesi ühte elektrilisse vormi, vaid tegutsevad paralleelselt mitmel rindel. See paistab välja nende pühendumusest vesinikutehnoloogiale ja eriti aktiivsest arendustööst taastuvkütuste vallas – suurepäraseks näiteks on nende hiljutine taastuva bensiini pilootprojekt koostöös BMW-ga, mis on loodud spetsiaalselt sisepõlemismootorite eluea pikendamiseks. Nad otsivad reaalseid insenertehnilisi lahendusi, hoides erinevad uksed lahti. Ja nüüd, otsustades tuua turule tahkisakudega LFA, tõstavad nad ka EV-maailma lati kättesaamatusse kõrgusesse.

See kõik toob mind tagasi küsimuseni, mida olen viimasel ajal korduvalt küsinud: “Miks Toyota suudab luua lahendusi, mis panevad vere käima ja tabavad asja tuuma, samal ajal kui teised autotootjad lihtsalt ekslevad?” Vastus on tegelikult lihtne: nad austavad autokultuuri ja teavad, mis autojuhtidele päriselt korda läheb, mitte ei ürita meid nutitelefoni laadsete ratastel kõlaritega lollitada.