Stellantise nutikas strateegia

Stellantis ja Leapmotor: Kas hiinlaste “odav elekter” on Euroopa autotööstuse viimane päästerõngas?

Automaailma tagatubades kajab täna üks ja seesama lause: „Ma kahetsen, et me üldse sellesse elektriautode ärisse ronisime.“ See pole lihtsalt kuulujutt, vaid karm reaalsus sektoris, kuhu on sisse tagutud uskumatud 1,2 triljonit dollarit. Sellest ainuüksi Hiina on panustanud 400 miljardit, kuid erinevalt Euroopast tegid nemad seda targalt – haarates kontrolli kogu ahela üle, alates maavarade kaevandamisest kuni müügisaalideni.

Nüüd on Euroopa hiid Stellantis (Peugeot, Fiat, Opel jt emafirma) valinud uue strateegia: kui sa ei saa nende vastu, siis osta nad ära. Või vähemalt 20% neist. Partnerlus Hiina tootjaga Leapmotor on märk sellest, et lääne autotööstus on nurka surutud.

Hiinlased on ehitatud teisiti. Nende strateegia on pikaajaline ja kannatlik. Nad pakuvad täpselt seda, mida tarbija ootab: odavat elektriautot, mille kvaliteet on peaaegu preemiumtasemel.

Võtame näiteks BYD Sealioni. Hiinas maksab see auto umbes 25 000 eurot. Kui lisame logistika (ca 2500 €) ja edasimüüja marginaali (sõltuvalt ahnusest 2500–7500 €), peaks hind olema mõistlik. Aga kui sa Eestis selle eest 54 000 eurot välja käid, siis tea, et üle poole summast on läinud maksudeks ja Euroopa tariifideks. Laske sellel infol korraks settida.

Kogu see “rohejooks” tundub üha enam asjatu rapsimisena. Riigid ja kodanikud hakkavad realismile silmi avama – need eesmärgid ei ole saavutatavad ilma majandust põhja laskmata. Kujutage ette, kui see 1,2 triljonit (pluss ametnike palgad, raportid ja kampaaniad) oleks suunatud puhtamate sisepõlemismootorite ja efektiivsemate kütuste arendamisse.

Isegi 8-aastane saab aru, et liitiumi kaevandamise, töötlemise ja transpordi keskkonnakahju on hiiglaslik. EV on nišitoode, mis sobib suurlinna õhukvaliteedi parandamiseks, kuid keskkonnasäästuga laiemas pildis on sel vähe pistmist, kui vaadata auto kogu elutsüklit.

Stellantis on siinkohal siiski kaval. Selle asemel, et kulutada miljardeid oma platvormide arendamisele, mis on hiinlastest juba põlvkonna võrra taga, hakatakse Hispaanias Zaragozas ja Poolas Tychys kokku panema Leapmotori mudeleid.

• Leapmotor T03: Väike linnaauto, 70 kW (95 hj), hind Euroopas algab u 18 900 eurost.
• Leapmotor C10: Pere-maastur, 160 kW (218 hj), WLTP sõiduulatus 420 km, hind ca 36 000 eurot.
• Leapmotor B10: Uus kompakt-krossover, mis hakkab konkureerima otse Euroopa massimudelitega.

Stellantis on loonud ühisettevõtte Leapmotor International (51% Stellantis, 49% Leapmotor), mis tähendab, et nad kontrollivad müüki ja hooldust väljaspool Hiinat. See on lääne tootjate jaoks ellujäämiskursus – kasutada Hiina efektiivsust, et mitte pankrotti minna.

Elektriauto jääb täna veel spetsiifiliseks tööriistaks kindla eesmärgi jaoks. Stellantis on üks väheseid, kes on tunnistanud: hiinlastega samal väljakul võistelda on võimatu ilma nendega kampa löömata. See on pragmaatiline käik ajastul, kus roheunistused põrkuvad karmi majandusreaalsusega.

See meenutab olukorda, kui kirjutasime, kuidas Euroopa tootjad üritasid ise akutehaseid püsti panna, kuid avastasid, et toore ja oskusteave on ikkagi idas kinni…