PUNANE DRAAKON ON KOHAL: Iga kümnes uus auto Euroopas on nüüd Hiinlane!

Samal ajal, kui mina kassisin, sest mu BMW ülalpidamine on liiga kulukaks muutunud, muutus autotööstuse maastik vaikselt punasemaks. 2025. aasta automüügi numbrid Euroopas on saabunud ja kui sa ei ole hiinlaste või elektriautode fänn, siis võiksid endale pitsi kangemat valada ja enne lugemise jätkamist selle alla kulistada.
Viimaste andmete kohaselt ei koputanud Hiina autotootjad lihtsalt uksele, vaid lõid selle pigem jalaga lahti ning pistsid oma käe kommikaussi, jättes kohalikud konkurendid imestama, mis nende müüginumbritega juhtus. Ainuüksi 2025. aasta detsembris oli iga kümnes müüdud auto Hiina bränd. Ega siin midagi imestada polegi – 2025 oli suurte muutuste aasta. Tesla müük langes 27%, kuid kliendid ei läinud mitte hiinlastele, vaid VW, Škoda, Audi ja BMW krabasid nad lihtsalt endale. Kas see oleks nii läinud, kui Euroopa Liit poleks massiivseid makse Hiina EV-dele peale pannud? Kahtlen.
Inimene hääletab päeva lõpuks ikkagi rahakotiga ja seda oli eriti tunda pistikhübriidide (PHEV) valdkonnas, kuhu hiinlased suundusid kohe peale maksude kehtestamist, samas Euroopa Liit avastas oma lühinägelikkuse liiga hilja. Eks ta ole numbrite mäng: autoturg Euroopas kasvas üldiselt 13,3 miljoni autoni. Kui esialgu oleksid hiinlased tahtnud vallutada vaid EV-turgu, siis maksude tõttu suundusid nad PHEV-autodesse ja suutsid maha müüa 819 982 sõidukit. Võrreldes 2024. aastaga on neil 99% kasv.
Eestis see küll päris nii ei ole, ühel või teisel põhjusel. On selleks automaks, mis ei soosi uue auto ostmist, või siis puhas optiline põhjus, kus hing küll lubab Temust tellida Hugo Bossi kampsuni, aga mitte BYD märgiga ilmselget Tesla koopiat, sest esimesest ei saa naabrimees niisama lihtsalt aru. On nagu on, aga ülejäänud Euroopa ehk Lääne-Euroopa on oma rahakotiga hääletanud vägagi võimsalt ja punase draakoni avasüli vastu võtnud.
Kes siis hiinlastest kõige edukama töö ära tegi? MG! Meie sinuga võib-olla mäletame MG-d kui seda Briti roadsterit, mis lekkis rohkem kui BMW ja mille puhul oli alati tagatud, et sõidutee maja ees on ilusti õlitatud. Kuid moderne MG on nüüd hiinlaste omandis. SAIC-ile (Shanghai Automotive Industry Corporation) kuuluv bränd müüs ligi 308 000 autot. Nad on nüüd Euroopas suuruselt 16. bränd, müües rohkem autosid kui Cupra, Nissan ja isegi Fiat. Ma olen MG feik-Passatis istunud ja sõitnud ning pean nentima, et mind natukene hämmastab, kuidas nende müük saab olla nii edukas, arvestades ehituse ja materjalide kvaliteeti. Nüüd aga on MG globaalne müügihiid, kuigi mulle jääb see müstikaks – kuidas nii?
Siis on meil BYD (Build Your Dreams). Nad müüsid üle 186 000 auto, hüpates 22. kohale ja edestades selliseid tegijaid nagu Suzuki, Mini ja Mazda. Nende edu taga on suuresti Seal U, mida müüdi ligi 80 000 ühikut. Tegelikult oli Seal U eelmisel aastal Euroopa enim müüdud pistikhübriid. Endal on mul BYD-ga pigem positiivsed kogemused ja ka mõnes videos olen maininud, et isegi eelistaksin BYD-d Teslale.
Asi pole ainult suurtes nimedes. Tundmatud nimed nagu Jaecoo või Omoda saavutasid samuti edu – Jaecoo kasvas praktiliselt nullist ligi 57 000 müüdud ühikuni. Tundub, et Euroopa ostjad on üsna varmad eksperimenteerima uute embleemidega, kui see jätab neile rahakotti muudeks asjadeks ruumi. Kui hind on õige, puuteekraan piisavalt suur ja Instagramis näeb sõiduk välja enam-vähem presenteeritav, siis Euroopa autoostja ütleb: “Miks mitte?”.
Meie jaoks siin idablokis on sellel märgiline tähendus ja seda on vaikselt isegi näha. Üha rohkem on linnapildis ja reklaamides Hiina autosid ning see on mõistetav, arvestades automaksu, mis meie rahakotte pureb. Asi ei ole isegi automaksus, vaid ka aktsiisides, käibemaksus ja – mis kõige olulisem – summas, mida keskmine eestlane on võimeline iga kuu kõrvale panema. Paljudele on auto vajalik tarbeese. Meie, natuke alla 10 000 autosõbra, võime rinda puhvi ajada ja öelda “NEVER!”, kuid reaalsus on see, et näiteks Polestar (mis on tegelikult Geely) ja Leapmotor ehitavad üha tõsisemalt võetavaid sõidukeid.
Ühtlasi on muutunud meie arusaam sellest, mis on tarbesõiduk ja milleks meil seda vaja on. Kui sakslased ja Tesla nuputavad, kuidas langetada hindu mitte oma kasumi, vaid tootmiskulude arvelt, on hiinlased juba kohal, müües autosid ligi oma hinnaga. Neil on pikem plaan ja see plaan tuleb teenuste ja varuosade arvelt, mis on Euroopa ladudes olemas juba enne seda, kui esimene auto siin maha müüdi.
Jään huviga ootama, millal meie oma ERR kirjutab artikli: “Iga kümnes Eestis müüdavatest autodest on hiinlane!”
