Klassikalised autod on liiga kallid? Tänage Discovery kanalit ja “Netflixi mentaalsust”

Motor1 avaldas hiljuti artikli, mis puudutab valusalt iga autoentusiasti närvi: klassikalised autod on muutunud kättesaamatuks luksuskaubaks. Väidetavalt on süüdi turg, inflatsioon ja rikkad kollektsionäärid. Aga ma ei nõustu sellega täielikult. See hullus sai alguse ammu enne tänast päeva ja süüdlasi ei pea otsima börsilt, vaid meie endi elutoast – teleekraanidelt. Jah, nõudlus määrab hinna. See on majanduse alustõde. Kuid mis tekitas selle moonutatud, ebamõistliku nõudluse? Vastus peitub odavates B-kategooria autosaadetes ja moodsas “Netflixi mentaalsuses”, mis on mürgitanud tõelise tuuningu olemuse. Me oleme loonud maailma, kus auto väärtust ei määra enam inseneeria või ajalugu, vaid see, kui hästi see Instagramis välja näeb.

“Eleanori” needus ja telerist nähtud illusioon

Me kõik teame neid saateid Discovery kanalil, History Channelil või voogedastusplatvormidel. Stsenaarium on alati sama: higine ja karismaatiline saatejuht leiab kuskilt küünist rääbaka kere. Siis viskab ta sinna peale oma “tiimi” ja maagiliselt, reklaamipauside vahel (mis teles on nädal, aga päriselus 6 kuud), valmib järjekordne “Eleanor” või muu ikoon. Ja siis tuleb see kõige mürgisem hetk. Saate lõpus lajatatakse ekraanile number: “Selle auto väärtus on nüüd 500 000 dollarit!”

See on hetk, kus reaalsus nihkub paigast. Miljonid inimesed vaatavad ja usuvad.

• Tulemus: Järsku arvab igaüks, kellel on garaažis roostetav 60ndate Ford Mustang, et ta istub kullahunniku otsas. “Ma nägin telekast, et sellised maksavad pool miljonit!” karjub ta, kuigi tema auto põhi on olematu ja mootor on kinni kiilunud.
• Reaalsus: Need telesaated ei näita sulle kuudepikkust ootamist varuosade järel, ei näita ebaõnnestunud värvitöid ega seda, kuidas “kiirelt ja odavalt” tehtud lahendused aasta hiljem laiali lagunevad.

Alibaba “süsinik” ja 5000-eurone uhkeldamine

Siis on meil suured, tuntud tuuningkojad ja “brändid”. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga me kõik oleme neid näinud sotsiaalmeedias. Nad võtavad auto ja kleebivad sinna külge vidinaid, mis näevad välja kahtlaselt sarnased neile, mida pakub AliExpress või Alibaba.

Jah, turundusmaterjalides on need valmistatud “kosmosetehnoloogia süsinikkiust” ja läbinud “tuuletunneli testid”. Aga olgem ausad – selle jupi omahind on Hiina tehases võib-olla 100-200 eurot. Müügihind? 5000 eurot.

Miks inimesed seda ostavad? Sest tekkunud on uus klass autoomanikke – “Tšekiraamatu-ehitajad“. Neile on auto vaid vahend fleximiseks ehk uhkeldamiseks. Nende jaoks on oluline “bragging rights”: “Jah, ma maksin selle spoileri eest 5000 eurot! Vaadake mind!” Nad ei osta funktsionaalsust, aerodünaamikat ega disaini. Nad ostavad õigust öelda, kui palju nad kulutasid. See on kurb, sest see suretab välja tõelise käsitöö ja tõstab hinnad lakke nende jaoks, kes tahaksid ise ehitada.

Ameerika raud, Hiina sisu ja Eesti “kartell”

Muidugi ei tohi unustada ka meie kohalikku tiiki ja siinseid autokaupmehi. Skeem on paljudele tuttav: Ameerikast ostetakse oksjonilt mõni äge USA raud, visatakse sisse mõned Hiina padjad, alla Hiina katalüsaatorid, odav bodykit ja kiire värv selga. Tulemus? Auto uueostu hind korrutatakse kahega. See tundub meie turul kohati nagu vaikiv kartellikokkulepe. Aga olgem ausad – see ei ole otseselt nende süü. Äri on äri. Kui ostja on nõus maksma, siis miks mitte küsida? Tunnistan ausalt: isegi mina küsiks, kui teaksin, et ostja maksab naeratades.

Tuleb meeles pidada, et lühikeses perspektiivis määrab hinna ikkagi ostja.

• Kannatlikkus: Igale autole on kuskil oma ostja. Need ülehinnatud autod võivad seista müügiplatsil aastaid, oodates seda ühte “õiget”, keda see auto kõnetab ja keda hind absoluutselt ei huvita.
• Reaalsus: Siin pole mõtet vinguda. Nagu öeldakse – kes otsib, see leiab. Autode hinnakahvel on alati olnud lai ja suur. Küsimus on vaid selles, kui palju on sul kannatust otsida ja kui palju on sul õnne, et leida pärl enne hangeldajaid.

Pagani on oma hinda väärt, “Pühaku Volvo” mitte

Ärge saage valesti aru – on autosid ja projekte, mis on iga viimast kui senti väärt. Kui sa räägid Paganist, Koenigseggist või Singer Porschest, siis seal maksad sa tipptehnoloogia, obsessivse detailiarmastuse ja inseneeria eest. Ma isegi nõustun, et tipptasemel restomod – näiteks 1960ndate Mercedes, mis on ehitatud moodsa AMG GT mudeli põhjale – võib maksta pool miljonit. Seal on taga CNC-pingid, nullist loodud vormid, ümber disainitud vedrustusgeomeetria ja tuhanded töötunnid. See on kunst. Aga kui keegi võtab vana Volvo P1800 (teate küll, “Pühaku” auto sarjast The Saint), tellib internetist hunniku universaalseid juppe, tõstab sinna vahele suvalise Ameerika “kastimootori” (crate motor) ja küsib selle eest viis korda kõrgemat hinda kui doonorauto ja jupid kokku? See on nonsenss. Ja mis kõige hullem – rikkad, kellel puudub maitse ja teadmised, maksavad selle kinni, rikkudes turu kõigi teiste jaoks.

Netflixi põlvkond ja Püha Kolmainsus

Me elame Netflixi ja Wolti maailmas. Me oleme harjunud saama kõike kohe, nüüd ja praegu. “On Demand”. See mentaliteet on kandunud ka autoehitusse. Inimesed on unustanud, mis on tuuningu tegelik mõte – see on teekond, mitte sihtpunkt. See on eneseväljendus, mitte kataloogist tellimine. Müügimeestele ja projektijuhtidele õpetatakse koolis üht lihtsat tõde, mis kehtib ka autode puhul. Seda nimetatakse “Projektijuhtimise Kolmnurgaks“. Sul on kolm omadust, aga sa saad valida neist ainult kaks:

• Kiire
• Kvaliteetne
• Odav

Sa ei saa kunagi kõiki kolme. See on füüsikaliselt võimatu.

• Tahad kiiret ja kvaliteetset? See on kuradima KALLIS. (Nt Singer, tipp-töökojad).
• Tahad kiiret ja odavat? See on PRAAK või “Rullnoka tuuning”. (Nt see, mis laguneb esimeses kurvis).
• Tahad kvaliteetset ja odavat? See võtab AEGA. (Nt see mees, kes ehitab oma unistuste autot garaažis 10 aastat).

Tänapäeva “investorid” ja uue aja autoomanikud on selle unustanud. Nad tahavad kõike kolme korraga ja on vihased, kui reaalsus neile vastu näppe annab.

DEVVU.IO Soovitus: Ole unikaalne, ära ole lammas

Minu sõnum teile, kallid bensiinipead: ärge ajage taga telekast nähtud haipi. Ärge proovige ehitada järjekordset “Eleanori” või Porsche 911 “Backdate’i”, kui teil pole selleks Singeri eelarvet. Maailm on täis imelisi autosid, mis pole veel “avastatud” ja mille hind pole laes.

• Miks mitte võtta ette vana Alfa Romeo, Saab või isegi mõni unustatud Jaapani sedaan?
• Tuuning on auto täiustamine sinu visiooni järgi. See on see, mis teeb sind õnnelikuks, mitte see, mis toob oksjonil 500k.

Ehitage autot endale, mitte naabrimehele näitamiseks ega lootuses, et saate sellest pensionisamba. Ja pidage meeles seda kolmnurka – odavalt ja kiiresti head asja ei saa, isegi kui Discovery Channeli saatejuht väidab vastupidist.