Lancia on tagasi ja nad on kaasa toonud legendi
Olgu, teeme ühe asja kohe selgeks. Rallimaailm on viimasel ajal olnud natuke nagu kolme hobuse võiduajamine, kas pole? Meil on kliiniliselt efektiivne Jaapani mammut (Toyota), tuline ja tihti dramaatiline Korea meeskond (Hyundai) ning visad britid oma Fordidega, kes näivad alati oma kaalukategooriast kõrgemal võitlevat (M-Sport). See on hea, aga sellest on puudunud teatud… Itaalia sarm. Natuke kaost. Natuke kirge. Hoidke oma espressodest kinni, sest kotkas on maandunud. Lancia on tagasi tulemas.
Esimene hoiatuslask tulistati möödunud nädalavahetusel Rally Città di Bassano’l. Ja tüüpilises Itaalia stiilis oli see puhas teater. Nn nullauto – turvaauto, mis kihutab rajad läbi enne võistlejaid – roolis polnud keegi muu kui Miki Biasion. Neile, kes hakkasid rallit vaatama pärast nutitelefoni leiutamist: Massimo “Miki” Biasion on kahekordne autoralli maailmameister. Ja mis autoga ta need tiitlid aastatel 1988 ja 1989 võitis? Muidugi Lanciaga. Tuld sülgava, Martini triipudega Delta Integrale’iga.
Seekord ei istunud 67-aastane legend koos oma ustava kaardilugeja Gianfranco Menoniga Deltas. Ta oli uhiuue Lancia Ypsilon Rally4 HF-i roolis. Rally4 auto on esiveoline masin, hüppelaud noortele talentidele, mitte maailmavallutaja. Kuid see pole asja mõte. See sõit oli kavatsuste deklaratsioon. See oli Lancia, bränd, mis on olnud aastakümneid iseenda esile kutsutud koomas, tootes vaid ühte, üsna ilmetut väikeautot Itaalia turu jaoks, kes äkki prahvatab magamistoa ukse lahti ja karjub: “Ma olen tagasi!”
Ja nad ei aja niisama jonni noorteklassides. Lancia on ametlikult kinnitanud, et nad on sügavalt Rally2 auto arendamise faasis. See on juba tõsine teema – WRC tipp-tasemel tugiklass ja paljude rahvuslike meistrivõistluste kuninglik klass. See on areen, kus Škoda on aastaid olnud vaidlustamatu kuningas. Lancia naasmine siia on otsene väljakutse, meeldetuletus, et WRC ajaloo edukaim tootja – kellel on uskumatud 10 tiitlit tänu sellistele ikoonidele nagu Stratos, 037 ja eelmainitud Delta – pole unustanud, kuidas ehitada üht korralikku ralliautot.
See uudis ei saaks tulla paremal ajal. WRC karjub uute tootjate järele. Oleme aastaid kuulnud sosinaid Subarust, kes kaalub naasmist radadele, mis tegid Imprezast tuntud nime, või Alpine’ist, kes ehk soovib ka oma osa pirukast. Kuid Lancia on esimene vanadest jumalatest, kes on teinud reaalse sammu. See elektrifitseerib spordiala ja annab fännidele lootust mitmekesisema ja konkurentsitihedama tuleviku osas.
Loomulikult on meie pilgud alati suunatud omadele. Ott Tänak jätkab oma halastamatut võitlust Hyundaiga, pidades hammaste ja küüntega lahingut Toyota vägevuse vastu. Lancia taassisenemine, isegi kui see algab Rally2 klassist, laiendab tuleviku mänguvälja. Kas võiksime ühel päeval näha Eesti tippsõitjat, võib-olla uuest põlvkonnast nagu Robert Virves või Romet Jürgenson, võitlemas võitude eest tehasetiimi Lanciaga? See on ahvatlev mõte.
Praeguseks oli Biasioni paraadsõit palju enamat kui lihtsalt nostalgiline reis mälestusterajale. See oli hoolikalt kalkuleeritud meeldetuletus. Ärgem hetkekski unustagem, millega selle “uinuva hiiglase” puhul tegelikult tegu on. Me räägime Lanciast – tootjast, kes ei tulnud rallimaailma lihtsalt osalema, vaid seda täielikult ja halastamatult valitsema. Nende käes on siiani püsiv ja aukartustäratav rekord: kümme tootjate maailmameistritiitlit. Ainuüksi nende legendaarne Delta Integrale kindlustas neist kuus järjestikust tiitlit aastatel 1987 kuni 1992 – see on täieliku domineerimise saavutus, mida pole mitte keegi suutnud korrata.
Ja kes oli selle kõige keskmes? Miki Biasion isiklikult, mees, kes tõi neist kuuest tiitlist kaks, olles siiani viimane itaallane, kes on rallimaailma vallutanud. See on sõitja, kes ei kartnud midagi, taltsutades selliseid koletisi nagu halastamatu Safari ralli. Seega ei, see polnud mingi vaikne pühapäevasõit uue autoga. See oli esimene, madal ja kõhedust tekitav urin metsaliselt, mis on oma ajaloo jooksul võitnud 73 MM-rallit. See oli võitja DNA-ga kaubamärgi taasliikumise esimene kuuldav märk. Ja jah, ülejäänud rallimaailm, kes on oma praeguses hierarhias mugavalt koha sisse võtnud, peaks olema väga, väga ärevil.
