Hiina autotootjad Euroopas: turuosa kasvas 12,7 protsendini

Euroopa autoturu jõujooned on läbimas maavärinat, mida keegi poleks veel kümnendi alguses uskunud. Uuringufirma DataForce värsked registreerimisandmed kinnitavad rabavat tõsiasja: Hiina autotootjad Euroopas saavutasid septembris täiskvartali arvestuses esmakordselt suurema turuosa kui pikaajalised Jaapani hiiud. 12,7-protsendiline turuosa võrreldes jaapanlaste 11,9 protsendiga tähistab ajaloolist verstaposti, mis paneb Vana Maailma autojuhid pead vangutama.

Veel viis aastat tagasi moodustasid idamaade kaubamärgid Euroopa kogumüügist vaevalt ühe protsendi. Tänavu septembris aga Hiina autode registreerimised sisuliselt kahekordistusid aastatagusega võrreldes. See näitab, kuivõrd agressiivselt ja sihikindlalt on margid nagu BYD, Chery, Geely ja MG oma positsioone kindlustanud, nagu kinnitavad Paul Tan analüüs ja Bloombergi raport.

Ajalooline pööre: kuidas Hiina autotootjad Euroopas tegid selja prügiseks Jaapanile

Kuidas see maavärin teoks sai? Euroopa Komisjon kehtestas küll Hiinas toodetud elektriautodele karmid imporditollid, kuid Aasia strateegid leidsid reeglites hiiglasliku lünga: tollitariifid ei kehti hübriididele ja pistikhübriididele (PHEV). Kuna kütusehinnad on püsinud kõrged ja tarbijad pelgavad puhtaid elektriautosid külma talve ning puuduliku laadimisvõrgu tõttu, paiskasid Hiina tootjad müügile taskukohased ja rikkaliku varustusega hübriidmaasturid.

Samal ajal kui traditsioonilised Jaapani tootjad nagu Toyota, Nissan ja Mazda toetuvad oma aastakümnete pikkusele hübriidikogemusele, on nad jäänud hätta agressiivses hinnasõjas. Hiinlaste vertikaalselt integreeritud tootmisahel – alates akuelementidest kuni oma laevastikeni – võimaldab neil pakkuda rikkaliku mugavusvarustusega linnamaasturit tihti 20–30 protsenti soodsamalt kui Jaapani või Euroopa rivaalid. Lisaks on Euroopa Liidus arutamisel uued reeglid, mis seavad ettevõtete autoparkide maksusoodustused sõltuvusse kohalikust tootmisest.

Tollitariifide kaval möödahiilimine hübriididega

Pariisi autonäitusel oli tänavu kohal ligi 20 idamaist automarki, kes ei tulnud enam pelgalt ideekavandeid näitama, vaid teatasid konkreetsetest tehaste rajamisest otse Euroopa südamesse. BYD ehitab tootmisliine Ungarisse ja Türki, samal ajal kui Chery taaskäivitab tootmise endises Nissani tehases Hispaanias. Kohapealne kokkupanek vabastab nad mis tahes tulevastest protektsionistlikest tariifidest ning annab täieliku ligipääsu Euroopa riiklikele toetusmeetmetele ja autoparkide hangetele.

See kiire kohanemine kinnitab meie varasemat analüüsi, millest kirjutasime ülevaates punane draakon on kohal ja iga kümnes auto on Hiinlane. Turg ei oota Brüsseli bürokraatide ega aeglaselt reageerivate Euroopa kontsernide järele: tarbija hääletab rahakotiga. Kui Euroopa tootjad pakuvad kalleid ja vigu täis tarkvaraga elektriautosid, võtavad Hiina autotootjad Euroopas nende pikaajalised kliendid mängleva kergusega üle.

Euroopa turuosa statistika: Hiina vs Jaapan

Vaatame ametlikke turuosa andmeid ja viimaste aastate dünaamikat Euroopa Liidu turul:

Mida see tähendab Eesti autoostjale?

Eestis, kus uus automaks ja üleüldine elukalliduse tõus on autoostjate rahakotirauad koomale tõmmanud, on see muutus eriti teravalt tajutav. Paljud autoomanikud, kes varem valisid traditsioonilise Saksa või Jaapani margi, vaatavad nüüd alternatiivide poole. Kuigi me suhtume autoentusiastidena skeptiliselt idamaade autode pikaajalisse korrosioonikindlusse, elektroonika kestvusse ja järelturuväärtusesse meie soolastel talveteedel, meelitavad Hiina autotootjad Euroopas ostjaid pikkade 7-aastaste garantiide ja madalate liisingumaksetega.

Kokkuvõttes näitab septembrikuu 12,7-protsendiline tulemus, et Hiina autotootjad Euroopas ei ole enam marginaalsed katsetajad, vaid reaalne jõud, mis sunnib kogu autotööstust ümber mõtestama. Jaapani ja Euroopa vanadel autotootjatel on viimane aeg ärgata: edetabelite tippu ei hoita enam mineviku nostalgiliste loorberitega, vaid konkurentsivõimelise hinna, töökindluse ja selge arusaamaga sellest, mida tavaline autoomanik igapäevases liikluses päriselt vajab.